Ecuadori Demokraatlik Vabariik asub Lõuna-Ameerikas. Põhjast piirneb ta Colombiaga, lõuna ja ida poolt Peruuga ning läänest Vaikse ookeaniga. Riigikeel on hispaania keel, rahvastik u 14 miljonit ja pindala u 283000 km² (rahvastiku tihedus 48,4 in/km²). Ecuadori pealinn on Quito (2850m üle merepinna) ja suurim linn on Guayaquil. Ecuador asub ekvaatoril ja selle järgi on ta ka oma nime saanud. Equadori pealinn on Quito ning suurimaks linnaks on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid ning idaosas asub Amazonase vihmamets. 
Galapagose saared (Archipiélago de Colón) asuvad Vaikse ookeani idarannikul 965km kaugusel Ecuadorist. Galapagose saare kõrgeim tipp on Isabela saarel asuv 1707m kõrgune Wolfi vulkaan. Galapagost võib nimetada evolutsiooni laboratooriumiks, sest nad on oluliselt mõjutanud Charles Darwini(12.veebr. 1809 – 19.apr. 1882) poolt loodud evolutsiooni teooriat. Nimelt sattus kuulus Inglise loodusuurija Galapagosele 1835 aastal ümbermaailmareisi käigus laeval BEAGLE ja veetis seal 35 päeva. Olles tollal alles 22 (!) aastane, sai C.Darwin vaatlustest ja võrdlustest inspiratsiooni, mis hiljem pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Vähemteada on fakt, et veealune maailm ja korallid olid Darwini eriline kirg ja võib vaid ette kujutada, mis oleks juhtunud siis, kui noorel geeniusel oleks õnnestunud vee alla sattuda...See on koht, kus rannal jalutades võib korraga näha nii flamingosid kui pingviine. Galapagose kuldreegel on lihtne - ükskõik, mida sa ka ei tee saartel, sa naudid seda!

SUKELDUMINE.
Galapagose vetes esineb vaid 13 liiki koralle, mis kasvades moodustavad riffi. Vaatamata sellele on veealune maailm Galapagosel väga mitmekesine ja selle põhjustavad peamiselt 2 asjaolu. Kuna saared on vulkaanilise tekkega, leidub saartel nii maa peal kui vee all piisavalt käike ja pragusid, mis pakuvad kaitset suurte eest väiksematele vee- ja maaelanikele. Teiseks veealuse mitmekesisuse põhjuseks on hoovused. Vee liikumine ehk hoovused on ekvaatoril põhjustatud sellest, et vesi liigub pooluste poole, seega ekvaatorist eemale. Igasugune vee liikumine tähendab hapniku ja toidu juurdevoolu, mis omakorda toob kohale väiksemad ja suuremad vee-elanikud. Galapagose saarte eraldatuse tõttu on paljud seal esinevad liigid ka nn endeemsed, st mujal maailmas neid lihtsalt ei leidu. Väidetavalt on 333 liigist veetaimedest 35% endeemsed, samuti esineb vetes 24 eriliiki siile või siilikuid, 600 eriliiki molluskeid ja üle 300 liigi kalu. Tänu väga rikkalikule toidulauale elab saartel ka hulgaliselt merilõvisid ja -karusid (kotikuid) - väidetavalt kuni 80 tuhat isendit! Uurijate väitel elab Galapagose vetes 30 liiki haisid ja 13 eriliiki raisid. Vaaladest nähakse tihti küürvaalu, kašelotte, vaalhaisid ning saarte lähedal eriliike delfiine. Galapagose sümboliks peetakse iguaane. Saartel elab kokku 4 liiki iguaane: maa-iguaanid, meri-iguaanid, nn hübriid-iguaanid ning hiljuti iseseisva liigina määratud roosad iguaanid. Meri-iguaanidega koos sukeldumine ei ole kerge ülesanne, sest neile meeldivad suured lained. Tänu tugevatele küünistele on neil väga mugav riffidest kinni hoida ja nii seal kõlkuda. Maismaal ei valmista iguaani kohtamine mingit raskust ja nägemata nad kindlasti ei jää. Iguaanide üheks lemmiktegevuseks on enese päikese käes soojendamine. Karta või peljata taimetoidulist iguaani ei ole mõtet. Galapagose ainuke kiskja on Galapagose kull ja seega võib arukalt käitudes ennast maismaal täiesti turvaliselt tunda.

Sukeldumiskohtade eeliseks on ettearvamatus, st igal sukeldumisel võib kohtuda kilpkonnade, mantade, raide, merilõvide ja haidega. Sukeldumised ei ole kerged, kuid kindlasti mitte ka ülejõukäivad. Nagu sukeldumise puhul ikka on väga tähtis keskendumine. Väga tihti nimetavad kogenenud sukeldujad maailma parimateks sukeldumiskohtadeks WOLFI (ka Wenmani saar) ja DARWINi saart (ka Culpepper`i saar). Mõlemad saared on väikesed (vastavalt 1,3 ja 1,1 km2) ja täiesti kordumatud. Saared asuvad u 160km kaugusel ülejäänud saarestikust ja nende kõrgeim punkt ulatub u 180m üle merepinna. Maailma kuulus Darwini võlv on kahe saare põhjapoolseim punkt. Ankrusse jäämiseks on kindlad kohad (nt Wolfil on selleks vaid 3 kohta!), kuid veealune valik on vaimustav. Galapagose-, vaal- ja muud liiki haid, mantad, raid, mureenid, delfiinid, kilpkonnad ja purikalad (maailma kiireim kalaliik!). Kogu Galapagose sukeldumiste võlu on selles, et kõike on enamasti ka väga suurtes parvedes ja hulkades. Nähtavus Darwini ja Wolfi ümbruses on reeglina 30m, kuid sukeldumistingimused võivad olla keerulised.