Allveekalapüüki on harrastatud juba iidsetest aegadest alates ja ka täna käiakse vee all kala püüdmas erinevatel põhjustel. Allveekalapüük võib olla spordiala, sellega saavad tegeleda kiglikud kalamehed ning vahel on see effektiivseim viis saada vaheldust oma söögilauale. Üle maailma kehtivad väga erinevad reeglid allveekalapüügi reguleerimiseks. On riike ja regioone, kus valdkond on täiesti reguleerimata ja kala võib vee all küttida kuidas vaid soovitakse ja millega vaid pähe tuleb. Enamus riikides on allveekalapüük reguleeritud konkreetselt ja reeglitest tulenevalt ei ole allveekalapüük mitte kerge harrastus. Näiteks tuleb vee all kala jahtida vaid oma kopsumahtu kasutades, st balloonide ja akvalangide kasutamine on keelatud. Samuti ei tohi kasutada kunstvalgustust ehk veealuseid lampe. Arvestades veel varustusele, kala mõõtudele, lubatud püügiaegade ning -piirkondadele tulenevaid piiranguid, selgubki, et legaalselt allveekalapüügiga tegelejad Eestis peavad olema oma ala tõelised fanaatikud. Allveepüügiks kasutatakse harpuunpüssi, mis võib olla mehaaniline (vinnastamiseks ning laskmiseks kasutatakse spetsiaalseid kumme ja nende süsteemi) või pneumaatiline (töötab suruõhuga). Harpuun on maksimaalselt kuni 3 haruga torkevahend, mida saab kas lasta või torgata kalasse (lest või kammeljas). Eestis kehtivate reeglite järgi peab allveekalapüügiga tegelejal olema kaasas isikuttõendav dokument koos püügiõigust tõendava dokumendiga (maksekviitung). Aastase harrastuskalapüügi tasu on 180.- EEKi, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumile (a/a: 10220034800017 või a/a: 221023778606 viitenumbriga 2800077794), kus selgitusse tuleb lisada taotleja nimed ja isikukood.